I ÜLDSÄTTED

1. Käesoleva korraga kehtestatakse Vaida põhikooli õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.
2. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse riikliku õppekava ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
3. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ja kooli kodukorra nõuetest.
4. Kui õpilasele on koostatud ja direktori käskkirjaga kinnitatud individuaalne õppekava, arvestatakse individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
5. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
   - anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
   - suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
   - innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
   - suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
6. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
   - suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
   - motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
7. Õpilase hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale koolis ning avalikustatud kooli kodulehel.
8. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase hinnete kohta klassi- või aineõpetajalt.

II TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

1. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilaste teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
2. Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilasele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
3. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollitavate kirjalike kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ning avalikustatakse õppeveerandi algul (kontrolltööde graafik).
4. 8. klassile määrab kooli õppenõukogu õppealajuhataja ettepanekul üleminekueksami õpilase valikul ühes õppeaines. 8 klassi õpilane teatab kooli juhtkonnale III veerandi lõpuks õppeaine, milles ta sooritab üleminekueksami.
   Õpilane ei saa valida üleminekueksamiks järgmisi õppeaineid:
   - muusikaõpetus
   - kunstiõpetus
   - kehaline kasvatus
   - inimese õpetus
   - tööõpetus
   - arvutiõpetus
   Üleminekueksami aja kinnitab direktor oma käskkirjaga.
5. 1. klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes numbriliste hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid.
6. 2.-9. klassis kasutatakse teadmiste ja oskuste hindamisel hindeid viiepallisüsteemis:
   - Hindega "5" (väga hea) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemust), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust hinnatakse õpitulemust hindega "5", kui õpilane on saavutanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
   - Hindega "4" (hea) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "4", kui õpilane on saavutanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
   - Hindega "3" (rahuldav) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "3", kui õpilane on saavutanud 45-69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
   - Hindega "2" (puudulik) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "2", kui õpilane on saavutanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
   - Hindega "1" (nõrk) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõutele. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "1" kui õpilane on saavutanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
7. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine
   õpilase poolt, hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega "nõrk" ning järelevastamise võimalus puudub.
8. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks kümne õppepäeva jooksul peale hinde või hinnangu teada saamist. 2.-4. klassis otsustab õpetaja, millised tööd kuuluvad järelevastamisele. 5.-9. klassis kuuluvad järelvastamisele kõik kontrolltööd.
9. Mõjuva põhjuseta kontrolltöö mittesooritamise korral puudub õpilasel järelevastamise võimalus.
10. Aineõpetaja võib keelduda järelvastamisete vastuvõtmisest veerandi viimasel nädalal.
11. Hinde parandamisel märgitakse parandatud hinne klassipäevikuse kaldkriipsuga.

Kokkuvõttev hindamine

1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine õppeveerandi- , poolaasta- ja aastahinne.
2. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
3. Klassides 2.-9. hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, pannakse veerandihinded välja II. ja IV. õppeveerandi lõpul kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete põhjal. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
4. Veerandihinde väljapanekul on olulisemad kontrolltööde hinded.
5. Kui õpilase hindamisel kasutatakse hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, antakse õpilase teadmistele ja oskustele õppeveerandi lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.
6. Õpilasele, kelle veerandihinne on "puudulik" või "nõrk", kellele on antud
samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines koolivaheaja jooksul individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt parandusõpe, pikapäevarühm, järelaitamistunnid), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
7. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud 
õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".
8. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

III KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

1. 1.-9. klassis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
2. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ja üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Käitumist hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja " mitterahuldav".
   - "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidavalt.
   - "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
   - "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
   - "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis-ja kõlblusnorme.
3. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Hoolsust
   hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav":
   - "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
   - "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
   - "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
   - "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.

IV HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi
   hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

V ÕPILASE, TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine.

1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane enne õppeperioodi lõppu toimuva õppenõukogu otsusega täiendavale õppetööle. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu kuni kümne õppepäeva jooksul . Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse juhendatava õpetaja poolt.
2. 1.-9. klassis jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk" või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.
3. 8. klassi õpilane, kelle üleminekueksamit hinnati hindega "puudulik" või "nõrk" või kes mingil põhjusel pole üleminekueksamit sooritanud, sooritab järeleksami täiendava õppetöö käigus.
4. 1.-9. klassis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilaseklassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "puudulik" või "nõrk", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses tuuakse välja kaalutlused, millisest tulenevast on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
5. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava õppivaid õpilasi.

Õpilase järgmisse klassi üleviimine

1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
2. 2. 1.-9 klassis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi hiljemalt 30.augustiks.
3. Individuaalõppekava alusel õppiva õpilase üleviimine järgmisse klassi on fikseeritud individuaalses õppekavas.